kolmapäev, 10. oktoober 2012

Varastatud oranž jalgratas

Milline teatriskäik!

Me käisime täna Robini klassiga Eesti Draamateatris vaatamas etendust "Varastatud oranž jalgratas". See, et me etendusele üldse jõudsime, on puhas ime, sest buss, millega me pidime minema, läks käivitamisel põlema ja meile saadeti asendusbuss, mis poole üheteistkümne asemel jõudis kohale alles 10.50. Etendus alagas juba kell 12.00.
10.55 hakkasime kooli juurest sõitma Tallinnasse. Bussis oli liiga vähe kohti kahe klassi jaoks ja seetõttu pidid osad lapsed istuma kolmekesi kaheses pingis ja minul oli Sebastian süles. Istusin oma lastega esimeses pingis ja lasin vahepeal Robinil vaadata, kui kiiresti buss sõidab - 120km/h. Seda nägi ka politseipatrull, kes meid Konnaveskil kinni pidas. Mina ei tea, mida see bussijuht neile jahus, aga edasi sõitsime me sama kiiresti kuni Kernuni, kus ootas meid teine buss. 15 last koos ühe õpetajaga läksid sinna bussi ja startisid kohalt. Meie buss ei läinud käimagi:D Et kui hakkab viltu vedama, siis kohe raha eest. Bussijuhil olid higipiisad otsa ees, aga käima ta selle rümaka sai. Sebastianis tekitas antud olukord ärevust. Oli näha, et ta muutus järjest närvilisemaks ja oli hirmul. Robin lubas tal siis oma telefonis mingisugust linnu mängu mängida:)
Me jõudsime teatrisse kohale 11.58. Ime, et meid saali lasti:) Kõik kaks klassi (VIa ja VIc) koos õpetajatega maandusid õnnelikult saalis ja etendus võis alata.


Antud etenduse oli dramatiseerinud Ingomar Vihmar. Osades olid näiteks Maria Avdjushko, Harriet Toompere, Marta Laan, Tõnu Aav, Hendrik Toompere jr jr. Dekoratsioonid valmistas Külliki Falkenberg. Mis ma oskan kosta? Me oleme käinud paremaid tükke vaatamas, päris kindlasti. Sebastianile meeldis väga, Robin ütles, et ah, oli kah. Kui küsisin, et mis see tähendab, siis ta ütles, et polnud selline põnev, kuigi raamat on. Et mingi väga oluline asi oli üldse välja jäetud. Mina ei oska kommenteerida, sest pole raamatut lugenud, aga parandan selle vea, sest Sebastian tahab, et loeme. 
Mina panin tähele, et riietus oli selline.... Igavavõitu. Kuid lava oli huvitav. Natukene häiriv oli näiteks see osa, kus tegelased olid kõhuli lava ees maas ja tegelikult lapsed neid ei näinud. Lapsi selline asi häirib, koheselt tekkis sagin ja lärm. Mind isiklikult häiris Harriet Toompere näitlejatöö. Mulle kohati tundus, et ta näitles üle, st isegi, kui sa oled pubekas, ei ole sa päris selline. Robin ütles, et need lapsed võisid seal olla umbes 8-12, sest raamatus kõige noorem oli 8aastane. Vabandage minu naiivsus, aga selles vanuses lapsed ei ole sellised "Fa-fa" :D Ma ei oskagi öelda, mis mind häiris, aga midagi häiris.


Tähelepanek - osad lapsed mängisid etenduse ajal oma nutitelefonides erinevaid mänge. Üks pilet teatrietendusele maksab 8 eurot. Ma ei ole kindel, et selle raha eest peaks tulema teatrisse mängima, sest nutikaga saab ju näiteks Edu ees ka nutikas olla:D
Õnneks jõudsime elusate ja tervetena koju ja küllap läheme ikka teatrisse veel, kuid üks on kindel - kui see bussijuht ei oleks täna absoluutselt kõiki liikluseeskirju rikkunud, siis Märjamaa Gümnaasiumi kaks klassi poleks etendusele saanud. Antud etendus on nüüd peaaegu kaks aastat mängukavas olnud - loodetavasti nad lavastavad peagi midagi uut ja põnevat:) Kõik teatrid elavad hetkel lastelavastuste koha pealt vanas rasvas - aeg oleks uusi etendusi lavastada.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar