Meie perel on olnud väga tihe ja töine poolaasta. Arvol on olnud üks majaprojekt juhtida ja igasugu ongelmadega tegelda. Minul oli ülikooli tõttu väga kiire ja pingeline aeg seoses praktika, kõrvalaine ja põhiainega. Lapsed pidid kogu selle jama sees suuresti omavahel asju ajama ja Sebastiani jaoks oli see aeg ikka väga keeruline. Kui ma Märjamaa Gümnaasiumis tunde andsin ja Varbolas tööl käisin, siis ei olnud harvad sellised nädalad, kui ma pidin teda iga päev vanaemale hoida viima. Loomulikult oli see talle vastumeelne ja väsitav. Praktika lõpuks jäi ta haigeks ja oli muidu ka väga närviline/sosistav ja rusikaid viibutav.
Seetõttu otsustasime Arvoga, et parim kink meile kõigile jõuludeks oleks üks väikene puhkus kuskil, kus ei pea mitte midagi tegema:) Ja kuna meile kõigile meeldib väga ujuda, siis loomulik asjade käik oli, et me broneerisime perepaketi spas. Valikus oli kaks kohta. Üks, kus olime varem käinud ehk Pühajärve ja teine uus ehk Laulasmaa. Pühajärvel pakuti meile kahest tuba, ühele lapsele voodit ja teine kaissu, mis minule ei sobinud üldse ja seetõttu valisime uue. Sebastian oleks tahtnud minna hoopis kolmandasse ehk Värskasse, sest seal on kõige kodusemad toidud, aga seda me sel korral valikusse ei võtnud, sest see on ikka väga kaugel ja ausalt öeldes ei kutsunud need kodused toidu ka :)
Mitte midagi teha on hea. Nii hea, et paha hakkab :D Meil oli ilus suur tuba, vanniga vannituba ja piiramatu ujula kasutus. Igaleühele üks protseduur ka. Protseduure oleks võinud muidugi juurde ka osta, sest need ei maksnud hobust ega härga, aga siis see ei oleks enam niisama olemine olnud. Siis oleks pidanud koguaeg kella vaatama ja jälle kuskile minema. Eesmärk oli olla, lihtsalt olla ja muidugi ujuda.
Ennem ujumist saime meie Seebuga vanni. Meile kummalegi ei meeldi väga, kui võõras inimene meid näpib. Seega, massaaž ei ole meile. Vannis meeldib meile aga väga ja kuna Seebul oli nahk väga kärnas (atoopiline dermatiit ja tõenäoliselt liialdamine piparkookidega) sai tema kummelivanni ja mina valisin endale lavendlivanni. Mullid olid kauba peale :D Väga mõnus oli. Ruum oli hubane ja küünaldega, lõhn oli mõnus ja nagu ma juba ütlesin - jube hea on olla niisama:)
Arvo ja Robin said massaaži. Arvole broneerisin šokolaadimassaži ja Robinile lavendli. Kui nad hotellituppa tagasi tulid, olid nad täiesti läbikad. Nagu oleks peksa saanud. Võttis tükk aega, ennem kui neist asja sai :) Muuseas, diskuteerisime ennem protseduuri, et kas tegu on päris šokolaadiga või mingi õliga. Tegu oligi päris sulatatud šokolaadiga. Nii et - Arvo lõhnas suhteliselt spetsiifiliselt peale seda jama.
Hästi palju käisime ujumas. Lausa nii palju käisime, et kui me kohalolekupäeva õhtul küsisime poistelt, et kas ujuma tahate, siis nad ei tahtnudki:D Laulasmaal on päris hea saunakompleks ja ujuda saavad nii väikesed kui suured. Eriline tõmbenumber on puuküttega välisaun, kust saab otse basseini hüpata ning vastuvoolubassein. Sebastianil ei ole muidugi saunadest sooja ega külma, kuid talle ei valmista mingisugust probleemi minna 34 kraadisest veest otse 25 kraadisesse vette ning öelda sealjuures, et küll on hea. Kõik saunad, peale infrapunasauna, käisime me läbi. Ka välisaunas ja õuebasseinis. Oli ikka mõnus küll:)
Kui me just parasjagu ei ujunud või ei aelenud, siis me sõime või mängisime lauamänge. Söögid olid kindlasti paremad kui Värskas, kuid viletsamad kui Pühajärvel. Sebastini arvates ei olnud seal peale singi ja saia üldse midagi head süüa, aga tema arvamus ei lähe arvesse. Näiteks oli lõnasöögiks kanasupp, risotto ja kohupiima.leiva vaht pohlakeedisega ning meie kolm ägisesime peale sööki. Isegi isetehtud leiba pakuti. Seebu sõi kanasuppi, kui Arvo oli sealt kõik klimbid väljavõtnud ja suppi peaaegu enam polnudki ning leiba. Eriline tüng oli, kui toodi veel piparkooke ja nendel oli glasuur peal:D Ema oma osavate näppudega nokkis siis glasuuri ära. Ütleme nii, et nälgas ta polnud, kuid ega ülearu toidetud ka mitte. Kui ülejäänud ei teadnud, mida hommikusöögiks süüa, sest valik oli nii suur, siis Sebastian istus oma saiaviilu ja singiviilu otsas ning keeldus isegi veest, sest seal olid sidrunid sees. Kojujõudes sõi mehe eest!
Kui me spasse sõitsime, siis ma ütlesin, et ma ei võta ühtegi ülikooli asja kaasa. Nii suure raha eest ma õppida ei kavatse. No ei võtnudki.... Vähemasti mitte trükitavaid asju. Võtsin lõnga ja heegelnõela ning alustasin riideeseme heegeldamist tekstiilide modelleerimise aine raames. Ei saa kohe rahus olla.
Lobby baaris, mis hotellis asus, käisime ka - kooki söömas ja majaveini maitsemas. Ja hotellitoas olevas vannis käisime mitu korda. Kõik käisime, sest ujumisest oli ju ikka vähe, eksole:D Mängutuba oli armetu ja olematu, kuid see meid ei morjendanud, sest ega Sebastian sellistes ühistubades mängida ei tahagi.
Mõnus puhkus oli. Viimase päeva hommikuks oli muidugi märgata, et Sebastian tahab koju. Küllap ta tahtis tavalist sööki ja LEGO. Oma kodus on ikka kõige parem...
Mina olen rahul ja ülejäänud kaader on ka rahul. Sai puhata, ujuda, hästi süüa ja koos olla. Ainuke asi, mis untsu läks sellest vees ligunemisest, oli näonahk, aga see on ka nüüdseks tagasi tõmmanud. Laulasmaa on kindlasti selles nimekirjas, kuhu võiks kunagi tagasi minna.
Selline aastalõpu väljasõit. Täna teeme süüa ja ootame enda juurde kalleid inimesi, kellega ära saata vana aasta ja vastu võtta uus aasta:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar