Toiduga pirtsutamine

Ma olen hetkel väga valiv, mida ma söön. St ma söön hambad ristis ebameeldiva asja ka ära (näiteks hakklihakaste ja kartul), kuid kui ma saan valida, siis ma söön ainult häid asju ja õnneks on mul armastav mees, kes oskab neid häid asju valmistada. Ma nägin facebookes ühe sõbra jagatud lehekülge parsapastast ja mingil põhjusel olin ma veendunud, et spargliga pastat ma süüa tahangi. Arvo tavaliselt päris retseptis kinni pole, talle meeldib ise teha ja katsetada ning ta muudab olenevalt olukorrast retsepti meie perele sobilikumaks.

Seekord ta pidi ainult minu ja enda maitsega arvestama, sest poisid ütlesid juba eos, et nad seda jama süüa ei kavatse. Spargel sobib pasta sisse. Kuna me pole taimetoitlased, siis me ikka lisasime lihataolist asja ka (suitsusinki) ja koore asemel tegi ta parmesani-muna-koore kastme. Küll oli hea! Poisid ütlesid muidugi, et meie söök näeb äärmiselt jäle välja, aga ma võin kinnitada, et tegelikult ei tasu nende arvamust eriti tõsiselt võtta. Eriti Sebastiani oma. Nemad sõid spagette hakklihaga ja ketšupiga - mage.

Soovitan proovida. Vähemasti nendel, kes söövad pastat enamasti enamaga kui hakkliha ja ketšupiga. Ja see on hea moodus rohelist süüa, võibolla õnnestub isegi lastele sisse sööta (kui pole just isevärki isendid).
Homme on mu pere muretu - nad võivad homme teha süüa, mis neile sobib. Mina söön parsapastat (soome keelest sparglipasta).