reede, 9. jaanuar 2015

Pisikese Jako pisikesed asjad

Minust sai 3. jaanuari varahommikul vanatädi. Kõlab veidralt, kuid nii saab juhtuda siis, kui ühe ema lapsed sünnivad suure vanusevahega nagu näiteks mina ja minu õde, kes on minust 13 aastat vanem. Olin vaid 10aastane, kui õde sai emaks ja mina tädiks ning nüüd olen vaid 34aastane, kui minust sai vanatädi. 

Alustasin titale asjade tegemisega juba varakult. Tegelikult kohe, kui sain teada, et meile on oodata pisikest poissi ja seda sain ma teada 25. augustil kell 14.23 :) Kudusin talle terve komplekti, sest tegu ju talvebeebiga, kellel soojad riided kuluvad marjaks ära. Jane siiras rõõm minu tehtud asjade üle andis vaid innustust juurde. 

Hakkasin heegeldama väikeseid lappe. Erinevate tööde vahele, mõnda head saadet televiisorist kuulates/vaadates. Heegeldasin "vanaemaruutusid", neid kõige klassikalisemaid. 


Ja heegeldasin nendest kokku väikese tekikese, mida on hea turvahällis ja vankris kasutada. Kuna mulle teki tagumine pool ei meeldinud, panin sinna kanga - lastepärase - see muutis tekikese kohe soojemaks, silmale kaunimaks. Pealt teppisin kõik omavahel läbi, et kannataks pesu ja triikimist ja ei läheks vormist välja. 


See oli minu esimene tekike ja arenguruumi on, kuid omal moel on see tekk väga-väga eriline minu jaoks, sest see on kahes mõttes esimene: 1) tegemise mõttes ja 2) minu esimesele õetütre lapsele. Ja lõppeks - kui tita kasvab, teeme uue! Ikka mehele vastavas suuruses.

2. jaanuaril ütlesin ma oma meesperele, et mul on vaja õmmelda üks ingel. Meespere küsis kohe - kellele? Ma vastasin, et pisikesele poisile, kes kohe-kohe sünnib ja 3. jaanuari hommikul ärgates oli mu telefonis sõnum, et pisike poisike oligi sündinud :) Ma kohe justkui tundsin seda ette...


Iga väikseimgi detail on valmis õmmeldud mõeldes JAKOLE. See ei ole juhuslik, et nööbiks on jalgpall. Samamoodi ei juhuslik, et juuksed on tumedad. Ei ole juhuslik, et silmad on helesinised. Iga ingliga on tunne ja tunde vastu ei saa. Ei leidnud ma hommikul oma lõngakottidest kohe seda õiget juuksetooni ja istusin mossitades oma voodiäärel, kui märkasin, et üks lõng oli maha kukkunud. See oligi SEE lõng :)

Tegin pisikese poisi pisikeste asjade jaoks kinkekarbi ka. Sinna saab panna esimese mütsikese, esimese särgikese, jalapaela jne. Need pisikesed asjad, mille sees on mäletusi.


Ja nii ta tuligi siia ilma, tuli oma vanemaid õpetama :) Tuli armastuse ja ootusega :)


Sa tulid kui pisike maailmaime,
mina naeratasin ja sina naeratasid vastu.
Kes ütles, et väike on sündides pime,
mina vaatasin ja sina vaatasid vastu.
Neis pisikestes kätes ja jalgades peitus jõud,
soov elada, naerda, nutta ja õnnelik olla.
Sinu emme ja issi ühisel jõul,
said sa lõpuks siia maailma tulla.
See tunne nii ülev - rõõm, valu ja pisarad,
sina tulid ja vajasid soojust.
Soovis olla vaid teie pisike,
andes teada, mis on tõeline armastus!


Palju õnne ja armastust teile, kallid Jane ja Argo :)


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar