Sebastian muidugi arvas, et see on ebaaus, et temal peab laupäeval, siis kui kõik teised lapsed puhkavad, olema kunstitunnid, aga kui ma talle rääkisin, mida me teeme, siis oli nägu naeru täis, sest millisele lapsele ei meeldiks teha lumememme? Ja just see meil päevakorras oligi kahe raske sõnaga: skulptor ja skulptuur. Sebastian arvas, et sobib voolija ka, sest selliseid sõnu ei suuda ükski normaalne inimene meeles pidada.
Sõnad sõnadeks, aga täna ta pidi olema kujur, kes voolib kahest kättesaadavast materjalist lumememme ja jätab meelde, et peale lume ja plastiliini saab veel voolida kujusid savist, jääst, klaasist, kivist, suurtest puupakkudest mootorsaega ja väikeste puutükkidest puunoaga voolides.
Õues oli õpetajaks ja aitajaks suur vend :)
Kui raske kujutegemise töö oli tehtud, oli lõunavahetund.
Toas mäkerdasime plastiliiniga meie kahekesi.
Toas mäkerdasime plastiliiniga meie kahekesi.
Küll see on ikka raske tema jaoks. Võtab suure plastiliini tüki, no ikka suurema, kui lumememme pea, ja arvab, et saab sellest silma teha. Kohe kuidagi ei saa aru, kuidas ta ei saa aru nendest mõõtmetest, aga no seda suurem oli meie rõõm, kui kõik sai valmis - nii õues kui toas. Sõnad "skulptor" ja "skulptuur" tal siiski meeles ei püsi. Täna :) Aga pole hullu - "voolija" ja "kuju" sobivad ka väga hästi :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar