Ei leia üles

Minu käsitöökirg on kuskile ära kadunud ja ma ei leia seda üles. Kui mul tavaliselt on ikka mingi töö pooleli, siis viimane pool aastat ja peale ka pole ma eriti midagi teha tahtnud. Vaatan küll siin ja seal ringi, mõtlen, et võiks ka ju teha ja siis sinna kõik jääbki. Pealehakkamsit justkui pole, kuid ilma ka nagu ei saa.

Varakevadel mõtlesin, et peaks endale suveks ühe pitsilise boolero kuduma. No üleüldse pole endale ammu midagi teinud ja ilusatel suvepäevadel/õhtutel ju mõnus üks soe ja pehme boolero õlgadele visata. Leidsin Dropsi lehelt sobiva mustri ja mõtlesin, et nüüd on mu käsitöökriisil lõpp, sest tegelikult mulle ju meeldib. Meeldib väga. Ostsin lõnga (Baby Alpaca Silk - superpehme) ja printsin õpetuse ja lõin silmad üles....

Ja siis selgus, et suve polegi. Või noh, et on küll, aga pigem selline mittesuve moodi suvi. Niimoodi viilisin koguaeg kudumisest kõrvale, sest milleks mulle ilus boolero, kui ilm on märg ja külm ning kõige parem on olla paksus soojas kampsunis ja villastes sokkides. Vahepeal kudusin paari rida edasi, vardad olid külmad ja muster oli tüütu jälgida. Polnud ühtegi ühesugust rida, muudkui aja näpuga järge. Ausõna, kohutavalt tüütu kudum. Ma ei tea, mida ma küll mõtlesin sel ajal, kui ma just selle mustri välja valisin. Mõtlesin vist, et olen mingi superkuduja, kelle sõrmede vahelt vupsab mida iganes välja.... Panin aga töö korvi tagasi ja mõtlesin, et homme. Homme kindlasti koon jõudsasti edasi ja varsti ongi valmis. Homme mõtlesin sama moodi, sest alati saab mõelda kõik homsesse :) 

Mõni rida haaval.

Täna sai valmis. Põhitöö olengi ära teinud viimase kahe nädalaga, sest ma ärkasin järsku ja märkasin, et kool hakkab ja mul on vaja lapsele kampsun kududa, sest ta ju poest ei taha :) Aga mul on see kiiks, et uut tööd ei alusta ennem, kui vana on lõpetatud. Saingi endale suveks boolero, eksole :) Järgmiseks suveks. Ma ei tea ise ka, miks see töö nii kohutavalt venis. Tükiks ajaks vist isu täis igasugustest pitsasjadest. 

Seljas on iseenesest mugav ja mul on eriti hea meel sellest lõngavalikust. Tõesti pehme ja soe tulemus. Meie Eestimaisesse suvesse sobiv. 

Nüüd hakkan hoopis Seebule kampsunit kuduma, sest nõudlus on suur. Ma loodan, et ma seda mitu kuud ei koo - nii võib kooliaasta ju läbi saada. Tegelikult ma ootan päriselt ka, et mu käsitööpisik mind uuesti üles leiaks.... Nii palju oleks vaja teha.....