Isadepäev ja Robinit pole. Robin on Tartus Triiniga. Ei jäänud muud üle, kui pidin ennast pool kaheksa voodist välja ajama ja hakkama Sebastianiga Arvole küpsisetorti tegema. Miks just küpsisetort? Miks mitte pannkoogitort, nagu nad iga aasta isadepäevaks teevad? Põhjus on üsna... Pole head panni, millega ülepannipannkooke teha :)
Aga tort on tort. Sebastian muidugi nii ei arvanud. Sebastian pesi hoopis mingi 15 korda torditegemise käigus käsi ja ahastas :"mu käed! Mu käed!". Ei ole hullu. Kuidas karastub teras? Nali. Tegelikult on ikka jube küll, kuidas kätemäärimine võib segada elu.
Retsept:
4 pakki Kalevi klassikalisi küpsiseid
200g halvaad
1,5dl põldmarja toormoosi (või mõnda muud hapukamat moosi)
500g hapukoort
kaunistuseks mis iganes marjad teid kõnetavad.
Valmistamine:
Lihtne! Oleks see vaid nii... Mõtlen vahest, et mida Sebastian küll tunneb? Siis, kui ta oma kohmakate kätega tahab midagi siluda või värvida või lõigata. Mis ta peas küll toimub? Ta õnneks ei saa ennast võrrelda teistega ja ta ei tea, et kõikidele lastele sellised asjad ei olegi rasked. Samas ta ei usu, et sellised tegevused võiksid kellelegi meeldida. Tema jaoks ei olnud selle tordi tegemises absoluutselt mitte midagi meeldivat ja seda suuremalt hindab tema isa seda pingutust. On päris keeruline vaadata oma last, kes TAHAB nii väga isale torti teha, aga JÄLESTAB kogu seda valmimise protsessi.
Ta on tubli! Mõni aasta tagasi ta ei oleks olnud eladeski nõus käsi piima sisse kastma :) Teras ikkagi karastub... Vaikselt.
Tööõpetusse sai hinde "5" ka - selle üle oli tal kõige suurem heameel :), sest see tähendab, et esimese veeandi tööõpetuse asjad on kõik tehtud!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar