laupäev, 19. november 2016

Finaal ja Sahver

Ma kutsusin kõik jälle teatrisse :) Seekord käisime Draamateatris ja vaatasime "Finaali", mis on pühendatud Ita Everi 85. sünnipäevale. Me ei olnudki varem noortega (Robini ja Triiniga) koos teatris käinud ja nii vahva on, et lapsed on juba nii suured, et saab koos täiskasvanute etendustel käia. Robin ütles, et tal oli kohe selline haritud inimese tunne :) Mulle hullult meeldis, et Robin ja Triin end ilusasti üles lõid ning teatrile vastavalt riidesse panid. Minu kasvatustöö kannab vilja - mis võiks veel parem olla ühele elukutselisele emale. 


Etendus oli šokeeriv. Tegu oli ühe vana mehega, kes tahtis oma perekonnale midagi tähtsat öelda ja kutsus kõik kokku lõunasöögile - oma kaks poega peredega ja surnud poja naise ja lapse. Ammu pole koos käidud ja palju oli uudiseid ning muresid, igal ühel oma – üks mure, mitu muret, terve murede laviin. Kõik need kokkutulnud inimesed kurdavad oma muresid isale, kes istub rahulikult nahktugitoolis ja kuulab. Ütlemata ise mitte midagi. Need mured on kõik nii elulised, et ma ei teagi, kas mõni teatrietendus on mind nii sügavalt varem üldse puudutanud. Keegi maadleb alkoholismiga, keegi on indigoema ja lillelaps, keegi on ihaldanud kellegi meest, keegi on karjääriredelil tõusnud ja see valmistab teistele kadedust, keegi peab armukest, keegi ei suuda olla enam oma abikaasalse ema, põetaja ja nõustaja eest, kellelgi on rahakott kadunud, keegi on häiritud, et lapsed toovad jalgadega pori tuppa, painavad lapsepõlvemälestused ja silmakirjalikkus. Kõik teevad üksteise ees näo, et kõik on kena, aga tegelikult on inimesed nii negatiivseid tundeid ja mõtteid täis, et lõpuks ülepinge all kõik murduvad ja paljastuvad asjad, mida keegi poleks osanud oodata. See etendus oli mulle nii häiriv, et kui Jenny (Hilje Murel) ühel hetkel suure häälega nutma ja karjuma ja ahastama hakkas ning sellele lõppu ei näinudki tulevat, oli mul tahtmine talle karjuda, et jää vait! See oli nii kohutav, et ma pidin kõrvad kinni katma ja mu ainus soov oli, et ta ometigi lõpetakse selle, mida ta seal laval teeb. Ma ei tahaks seda etendust uuesti näha, see oli liiga sünge ja liiga eluline. Liiga igapäevane. Musta huumorit oli ka, aga mul on see huumorisoolikas naguniigi suhteliselt tilluke, nii et, musta huumori jaoks ei jagu eriti ressurssi.

Osades olid Ita Ever, Kersti Heinloo, Hilje Murel, Liina Olmaru (külalisena), Mait Malmsten, Tiit Sukk, Aleksander Eelmaa, Karl Tetsmann. Minu meelest tegi kõige parema lavatöö Mait Malmsten ja no legendaarset Ita Everit võiks vist vaatama ja imetlema jäädagi. 85aastaselt olla nii ülevoolavat positiivsust täis, niikõbus, nii liikuv, nii kergejalgne ja energiline - müts maha!

Ennem teatrikülastust käisime "Sahvris" söömas ka. Emotsioonid olid seekord erinevad. Robin ja Triin sõid "Pardifilee kartuli-bataadipüree, spargli ja kirsstomatiga", Arvo lasi end kostitada "Õlles küpsetatud veisepõsk seenerisoto, praetud kuningserviku ja spargliga" ja mina valisin seekord "Glasuuritud vasikaribi kartulisektoritega". Jumalukene, kui hea see vasikaribi oli! :) Arvo ütles, et ma sain kohe emotsionaalse ja füüsilise rahulduse seda ribi seal järades :) - see olevat näha olnud. Aga ega ta midagi valesti ka ei öelnud - mulle tõesti maitses väga. Arvo jäi enda praega ka rahule, kuigi ütles, et eelmine kord söönud veisefilee oli natukene parem. Robin ei maitsnud sparglit ja Triin pettus täielikult, sest talle ei maitsenud ei spargel ega part, prae juurde kuuluv  kaste samuti mitte. Ta sõi küll oma prae ära (sparglit mitte), aga pettunud ta oli kohe silmnähtavalt.

Vasikaribi
Veisepõsk

Magustoiduks valisime Triiniga "Sahvri soe martsipani-õunakook vaniljekastmega", Robin jäi truuks "Pavlova vahukoore-kohupiimakreemile" ja Arvo soovis natukene kergemat "Greme bruleed". Nüüd olid kõik vaid positiivseid emotsioone ja maitseelamusi pungil. See õunakook, vaniljekaste- ja jäätis sobisid lihtsalt oivaliselt kokku. Oli kohe kahju, et otsa sai :) Robin ei pidanud pettuma Pavlova headuses ja Arvo brulee kerguses. Ainuke asi, mida mina teeksin teisiti - ma lisaks õunakoogi kirjeldusse, et sisaldab rosinaid, sest väga paljud inimesed ei armasta rosinaid koogi sees. Meile Triiniga õnneks maitsevad väga.


Väga tore õhtu oli! Absoluutselt mõnus oli koos noortega söömas käia ja etendust nautida. Tundusid kohe sellised suured (hingelt) ja asjalikud. Nad on nii väga armsad ka koos, teevad nalja ja itsitavad, nokivad ja lollitavad. Nad meenutavad mulle natukene meid endeid Arvoga, kui me veel noored ja ilusad olime :)

Ma loodan, et see ei olnud meie esimene ja viimane ühine teatrikülastus, vaid et neid tuleb veel ja veel ja veel. Varsti võtame Seebu ka kaasa :) Ma olen nii tänulik elule, et ta on andnud mulle võimaluse oma lastega ja armsa mehega toredaid asju koos teha :)


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar