laupäev, 14. jaanuar 2017

Põhjaka - minu lemmik

Käisime Tartus, Anne juures. Tahtsin niiväga seal pilti teha, aga ei julgenud. Kasutasin fotokat siis hoopis Põhjakal, sest ma ikka olen endas kindel, et see on parim söögikoht, kus ma söömas käinud olen. 

See algab juba siis, kui hoovi sõita. Siis, kui tuled autost välja ning suure ja võimsa tamme kõrval on mõis, milles pole midagi ilusat, peale sisseviiva ukse. Päriselt ka. See on jäetud väljast täpselt nii nagu see on aegade-algusest olnud ja ajahammas on seda räsinud ikka üksjagu. Aga midagi selles mõisas on sellist, et mul ei tule võõristust selle lihtsuse ja tegematuse pärast. Vastupidi, kuidagi soe ja kodune ja kutsub sissepoole kaema :)


Sees on kaks saali, kuhu on paigutatud väga palju laudu ja toole. Igaüks neist on oma nägu ja tegu, kokku toodud tõenäoliselt siit ja sealt saadust/ostetust. Seinad on... vanad, kuid neid ilmestavad fotod ja laes põlevad värvilised lambid. Alguses, kui me Põhjakal käima hakkasime, mõtlesin ma, et seinad oleks võinud ikka värvitud olla, aga enam ma nii ei mõtle. Mõtlen hoopis, kui hubaselt soe oli seal eile olla... 


Peale sooja toa ja hubase õhkkonna on Põhjakal ka väga tasemel teenindus. Ma muidugi ei ole väga piriseja üldse ja mõnikord selline üliabivalmidus ja tähelepanelikkus on isegi ahistav, aga Põhjakal on kõik nii nagu olema peab. Mulle meeldib sealjust see, et selles mõisas ei ole midagi peenutsevat ja samamoodi ei ole ka teeninduses midagi peenutsevat - kõik on just nii hubane, nagu olema peab. 

Me sõime alustuseks Arvoga eelroa "Põhjaka pasteet ja patee marineeritud sibula, kurgi ja saiaga". Pasteet ja sai olid väga head, aga see patee meile ei meeldinud. Lihtsalt nii võõras maitse oli, et jäi järgi. Aga serveering oli väga ilus :)


Põhiroaks võtsime seekord mõlemad "Põdrakotlet kartuli-kõrvitsatambi, porgandisinepi ja koorekastmega". Ma olin selle juba varem enda jaoks välja mõelnud, sest pidin Sebastianile sõna viima, kuidas põder maitseb :) Ta muidugi arvas, et kindlasti kohutavalt, aga tema pettumuseks ma pean ütlema, et maitses väga hästi :) Natukene palju ainult oli seda kõike. 


Kooki ikka ka :) Muidu poleks ikka õige Põhjakas käik. Arvo oma Pavlovaga ja mina oma Napoleoniga. Maitses just nii hästi nagu alati on maistenud - lihtsalt võrratult! Ma ei ole kuskil saanud nii head Napoleonikooki kui Põhjakal.


Me ei olnud ammu Põhjakale saanud ja me olime juba unustamas, kui hea seal kõik on. Ja hea oli ka see, et me saime kahekesi käia ja olla - seda on vahest ikka väga vaja. 

Igatahes, kui olete Tallinn-Tartu maanteel teel, siis põigake maantee äärde jäävasse mõisa sisse (Järvamaal) ja nautige imemaitsvat ja kõhtutäitvat sööki :) Ja muidugi selle mõisa hubasust ja teenindajate sõbralikkust! 




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar