Advendilõuna Villa Ammendes

Villa Ammendes on detsembrikuu igal pühapäeval ehk igal advendil pidulik advendilõuna ja ma lihtsalt pidin sellest osa saama :) Ja kuna ma tean, et Arvo on väga vaimustuses kogu Villa Ammende miljööst ja atmosfäärist, siis mul ei jäänud muud üle, kui talle sõnum saata ja küsida, kas ta tahab minuga 10. detsembril kella kaheks Pärnusse sõita? Põhjuse jätsin enda teada :) Eks ta natukene alguses põikles, aga siis ütles, et ega tal muud üle ei jää, kui peab need kivid ja traktori ohverdama ja naisega Pärnusse minema. Kui "jah"-sõna oli käes, ütlesin põhjuse, miks me peame minema :)))) Ja nagu ma ju tegelikult oma südames teadsin - talle meeldis see mõte väga :) Ja et asi ikka täielik oleks, meeldis see mõte Sebastianile ka, kes ei olnud tegelikult kutsutud :))), aga  no kuna talle see mõte ikka nii väga meeldis, siis mul ei jäänud muud üle, kui pommitada Villa Ammendet meilidega ja jõuda sinnamaani, et Sebastian sai erimenüü ning koha advendilõunal. Ja no et kõik oleks veel täiuslikum, siis ma ei saanud ju oma kahte suurt last koju jätta, kui ise lähen Arvo ja Sebastianiga advendilõunale :) Niisiis kutsusin noored ka ja nad tahtsidki tulla! Lõppbroneering oli viis kohta advendilõunale elava muusika saatel. Nii palju siis selleks korraks kahekesi olemisest :)

Ja mis seal salata. Küll meil oli Arvoga lõpuks ikkagi hea meel, et me kõik koos läksime. Jah, raha läks rohkem, aga mõnikord ei tasu rahanumbrit vaadata. Nii hea oli olla kõik koos, ilusad ja heas tujus ning nautida advendilõunat võrratus Villa Ammendes. 

Advendilõuna on kolmekäiguline: eelroog, pearoog ja dessert. Igas söögikorras on kolm valikut. Mina ja Triin võtsime eelroaks "Ahjus röstitud kitsejuustu-peedi salati" ning Arvo ja Robin võtsid "Šampinjonisupi". Kuna eelroogade valikutes ei olnud mitte midagi, mida Sebastian oleks söönud, siis talle kahjuks eelrooga võtta ei saanud, kuid teenindaja pakkus välja, et toob Sebastiani pearoa samal ajal, kui meie eelroad. Sebastianile see sobis. 

Arvo ja Robin ei jõudnud oma suppi ära kiita ja see vist osutuski neile selle õhtu lemmikroaks. Ma maitsesin ka Arvo taldrikust suppi ja oli tõesti äärmiselt maitsekas püree. Hästi kreemine ja siidine, järelmaitse pisut vürtsine. Krõbeda juustusaiaga oivaline roog. Kitsejuustu-peedisalat oli minu puhul täielik risk, sest olin elus ainult korra varem proovinud kitsejuustu ja see ei maitsenud mulle üldse. Aga sellest oli juba aastaid möödas ja ma mõtlesin, et annan Villa Ammendele võimaluse minu kitsejuustu parakad kaotada. Ma tegin õigesti! Mulle tõesti väga maitses see roog. Kitsejuust koos peedi ja magusa virsikuga olid oivaline kooslus. Triin ütles ka peale tellimuse andmist, et ta ei tea, kas ta on varem kitsejuustu söönud ja siis ma põdesin tema pärast ka natukene, et äkki talle üldse ei maitsegi, aga kõik läks hästi - Triinule maitses ka tema eelroog. Võibolla ainult pisut liiga vähe oli seda kõike :) aga see on juba isuküsimus. 

Šampinjonisupp

KItsejuustu-peedisalat

Pearoogadeks valisime meie Arvoga "Mooritud veisepõse", Robin ja Triin võtsid "Pardikoiva confit'i" ja Sebastianil olid Villa Ammende isetehtud friikartulid kanafileega. Nüüd on see koht, kus ma natukene tahan nuriseda. Küllap on asi lihtsalt selles, et latt on nii kõrgeks aetud, aga see veis oli pisut vintske. Maitse oli väga hea, aga süüa oli raske, sest lihas olid alles kelmed, mis muutsid ampsu närimise ikka väga keeriliseks. Püree ja porgandid olid väga maitseküllased ja head. Robin ja Triin ei öelnud oma pardikoiva kohta ühtegi halba sõna, sellest võib järeldada, et maitses väga. Triin tõi esile kastme väga hea maitse. Sebastian sõi oma taldriku tühjaks, aga see oli ka väga turvaline söök tema jaoks. Mul on äärmiselt hea meel, et Villa Ammende on valmis vastu tulema ja valmis pakkuma ka sellistele inimestele süüa, kes kõiki maitseid nautida ei saa või ei oska. Mulle on oluline, et ka Sebastian saaks väljas söömas käia, tutvuda etiketiga, nautida kellegi teise tehtud sööke (mitte ainult ema, isa, vanaema). Tema söögijäikus on mulle väga murettekitav ja seetõttu on mul eriti hea meel, kui kuskil on keegi, kes mõistab ja aitab kaasa sellele, et ka Sebastian saaks uusi kogemusi ja toiduelamusi. 

Sebastiani pearoog

Pardikoiva confit

Mooritud veis

Desserdi osas jäin lootma Arvole, sest mina, Triin ja Robin võtsime "Tumeda šokolaadi pudingu", aga valikus oli veel "Maasikasupp" ja kuna ma tahtsin nii väga teada, mida see endast kujutab, siis salamisi lootsin, et Arvo võtab selle. Ta ei peta mu lootusi pea kunagi :) - Arvole on väga oluline, et dessert oleks kerge ja seega oli tema jaoks maasikasupp ainuõige valik. Sebastian valis "Pannkoogid isetehtud vaniljejäätise ja marjadega". Šokolaadipuding oli väga magus ja rammus, lusikaga oli seda peaaegu võimatu süüa, sest see jäi lusika külge kinni. Mulle väga maitses, Robin ja Triin ütlesid, et oli liiga magus. Arvo maasikasupp oli lihtsalt oivaline! Magus, siidine, õrn, jäine, kerge... Kõik see, mida Arvo armastab :) Ja Sebastian -tubli poiss - sõi kõik ära! Me läksime nende pannkookidega täitsa ehkupeale välja, aga talle maistesid ja marjadest olid ka õnneks maasikad ja paar vaarikat, mida ta hea meelega sööb. Koka kiituseks olid lõunasöögi lõpuks kõik taldrikud tühjad! :)

Pannkoogid jäätise ja marjadega

Maasikasupp

Šokolaadipuding

Villa Ammende ise oli nii ilus oma pühaderüüs ja pidulikkusega. Saksofonil esitati jõululaule, kaminas praksus tuli. Inimesi oli küll palju, kuid üks ei seganud teist. Ma ei ole kuigi peen inimene, ikka selline lihtne ja tavaline, aga Villa Ammendes on tunne kuidagi selline, et oled eriline :)

Iseenesest oli väga mõnus pealelõuna maitsva söögi seltsis. Ja me hiljem veel Arvoga arvasime isekeskis, et oligi tore, et läksime terve perega :) Me ei saa kuigi palju Robini ja Triinu elust osa, sest neil on omad käigud ja tegemised, seda enam me oskame väärtustada neid hetki, mil nad on valmis olema koos meiega. Rääkisime ka riietumisest ja pidime tõdema, et oleme teinud midagi väga õigesti, sest juba siis, kui tuli jutuks, et läheme Villa Ammendesse, arutlesid poisid, millised triiksärgid nad selga panevad ehk siis nad teavad, et on kohti, kuhu teksastega ei kõlba minna. Olin uhke oma ilusate laste (Triin käib ka siia alla) üle!

Juba oli teine advent...13 päeva veel ja siis on jõulud :) Ma ei mäleta, et oleksin viimastel aastatel seda nii väga oodanud, kuid see aasta on kõik kuidagi teisiti.... piparkoogi maitseaine on magustoitude põhimaitseaine juba novembri lõpust saadik :)))) 

Aitäh teile, armas pere, et te ikka viitsite ja tahate minu hullustega kaasa tulla :) Loodetavasti teeme varsti jälle midagi kõik koos! See oleks väga vahva!