Mu kollane kampsun oli kuidagi päevinäinud ja ma tundsin, et ma pean endale uue kampsuni kuduma. Tuulasin mööda interneti avarusi ja ma ei tea ise ka, aga millegi pärast mul oli tunne, et ma tahan endale terracotta (rooste) värvi kampsunit. Sellist sooja ja pehmet. Väljavalitud lõngaks osutus Drops Lima, sest Arvo kampsun tuli sellest lõngast väga pehme, soe ja ilusa koeline. Kudusin kampsuni valmis ja siis... läks nihusti. Kohe täiega.
Hinges suuremat sorti pettumus ja veel suuremat sorti trotsiga hakkasin otsast peale. Ma tean jah, et ma võin vahel ikka uskumatult rumal olla, aga ma oma rumalusest lasen sõrmedel siis seda hoogsamalt liikuda. Üsna mängleva kergusega kudusin kampsuni valmis.
Ilus kampsun on. Ja soe. Ainult et .... puhtast trotsist pean sellega nüüd harjuma. Ja ma ikka harjutan.... Robin ütles, et see kampsun väga sobib mulle... ma ise veel ei ole sellest aru saanud. Võibolla tõesti on pisut kummaline värvivalik, aga mul oli selline tunne, et mul on just seda värvi kampsunit vaja.
Hirmus loom see kange iseloom ikka :) Ma olen viimasel ajal kaks suurt kampsunit kaks korda kudunud. Loodetavasti ei juhtu seda nii pea rohkem. Selle vältimiseks heegeldan praegu hoopis mänguasju. Näiteks selliseid:
Imelikul kombel ei ole suveilmade saabumine vähendanud minu soovi käsitööd teha. Ma muidu olen soojal ajal ikka üsna tagasihoidlik käsitööd tehes, aga praegu on küll selline tunne, et ma midagi muud ei teekski, kui ei peaks :) Ju siis on praegu nii vaja...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar